Vaagen moodustab nii selgroo aluse kui ka puusaliigese pesa. Vaagnapiirkonna luude hulka kuuluvad puusaluud, ristluu ja näärmeluu.
Puusaluud koosnevad kolmest luukomplektist, mis vananedes kokku sulanduvad. Iga komplekt on peaaegu sümmeetriline kogu keha keskjoone suhtes. Puusaluu osad on:
- Ilium: see on suurim osa puusaluust. Ilja rinnad on need, mida inimesed tavaliselt peavad oma puusadeks, kuna neid võib tavaliselt tunda vöökohas.
- Pubis: see asub suguelunditele kõige lähemal asuva puusaluu esiosas. Kahe häbemeluu vahel on liiges, mida nimetatakse häbemelihase sümfaasiks. Naistel muutub see raseduse hilises osas paindlikumaks, et lapse pea sünnituse ajal läbi saaks.
- Ischium: Allpool iluu ja pubis kõrval loob see ümmargune luu madalaima osa puusaluust. Reieluu ja puusaliigese moodustamiseks kohtub see reieluuga.
Ristluu on kolmnurkse luude kiilutud arvesse tagaosa vaagen. See koosneb viiest sulanud selgroolülist. Naiste ristluu on meessoost lühem ja laiem. Ristluu on ühendatud sabaluuga ehk niudeluuga, mis on valmistatud mitmest sulanud selgroo luust selgroo põhjas.
Naiste vaagna luud on tavaliselt suuremad ja laiemad kui meestel. See on nii, et laps saaks sünnituse ajal läbida häbememokka, ümmarguse augu vaagna luude keskel. Ka häbemekaar ehk vaagnapõhja all olev ruum on sel põhjusel laiem. Mehe vaagen on tavaliselt kitsam ja väiksem kui naise, kuna vajasid, et mehe jahimees-koguja oleks ajaloo jooksul olnud kiire jooksja.
Vaagna põhjas olev ava, obturator foramen, loob palli ja soki puusaliigese reieluu, jala suure luuga. See liiges ja selle võime pöörduda paljude nurkade all on üks paljudest anatoomia tükkidest, mis võimaldab inimestel kõndida.
Lülisammas ehk selgroog on luutorn, mis koosneb 24 ebakorrapärase kujuga luust koos ristluu ja nääreluu üheksast sulanud luust. Lülisammas annab inimesele nii nende kehahoia kui ka maja ja kaitseb selgroogu, keha peamist närvikeskust.
