Skeleti süsteem annab kehale selle põhiraamistiku, pakkudes struktuuri, kaitset ja liikumist. Kehas sisalduvad 206 luud toodavad ka vererakke, talletavad olulisi mineraale ja vabastavad kehafunktsioonideks vajalikke hormoone. Erinevalt teistest elusorganitest on luud kindlad ja tugevad, kuid neil on oma veri, lümfisooned ja närvid.
Luudes on kahte tüüpi kudesid:
- Kompaktne luu: see kõva ja tihe kude moodustab enamiku luude välimise kihi ja pikkade luude, näiteks käte ja jalgade luude peavõlli. Selles koes elavad närvid ja veresooned.
- Spongy luu: See kude koosneb väiksematest taldrikutest, mis on täidetud punase luuüdiga. Seda leidub pikkade luude otstes, nagu reieluu pea, ja teiste luude keskosas.
Punane luuüdi moodustab suurema osa keha verelibledest ja aitab vanu vererakke hävitada. Teist tüüpi luuüdi, kollane luuüdi, asub pikkade luude keskõõnes. Enamasti koosneb see rasvast. Kui aga keha kannatab suures koguses verekaotust, võib see kollase luu punaseks muuta, et saada rohkem punaseid vereliblesid.
Kolju koosneb 22 eraldi luud, mis kombineeruvad moodustamaks koljusse, mis on korpuse ajule. Nendest luudest 21 on sulatatud kokku õmbluste või peaaegu jäikade kiuliste liigestega. Kolju kõige alumine luu on mandibel või lõualuu.
Lülisammas ehk selgroog on selja ebakorrapärase kujuga luude seeria, mis ühendab kolju. Inimesel on sündides 33 või 34 neist luudest. Kuid luud sulanduvad vananedes ja tulemuseks on täiskasvanute seljas 26 eraldi luud.
Rinnakorvi koosneb 12 paari luud, mis kastiga elutähtsaid organeid rinnus. Luud kõverduvad selgroo tagant keha esiosa poole. Seitse ülemist paari kohtuvad rinnaku või rindkere luuga. Ülejäänud viis paari kinnitatakse kõhre kaudu üksteisega või ei ühenda.
Õlgade ja käte lihased hõlmavad rangluu (kaelaluu), abaluu (abaluu), õlavarre, raadiust, ulna ning randme ja käe luud.
Luud vaagna on loodud tuumasünteesi kolme bones- niudeluu, istmikuluu ja Pubis -See sulavad kokku nagu me vananedes. Need moodustavad suurema osa selgroo aluses asuvast vaagnast ja puusaliigese pesast. Ristluu - viis sulanud selgroo põhjas asuvat luud - ja niudeluu ehk tagaluu moodustavad ülejäänud vaagnapiirkonna luud.
Reieluu pea, keha suurim ja pikim luu, loob puusaliigese teise poole ja ulatub allapoole, moodustades osa põlvest. See algab jala luudest. Jala teistesse luudesse kuuluvad sääreluu, fibula ning pahkluu ja jala luud.
Kõige tavalisem luudele avalduv seisund on luumurd, mis tekib siis, kui luu talub nii suurt lööki, et murdub.
Muud skeleti süsteemi mõjutavad üldised seisundid on järgmised:
- Osteoporoos: see on haigus, mille korral luud muutuvad habras ja luumurdudeks.
- Leukeemia: see on valgete vereliblede vähk.
- Osteopeenia, osteiit deformeerunud ja osteomalaatsia: sarnaselt osteoporoosiga on need ka muud tüüpi luude hõrenemine.
- Skolioos, kyphosis ja lordosis: Need on lülisamba kõvera kõrvalekalded.
