Söögitoru on õõnes lihaseline elund, mis veab sülje, vedelike ja toitu suust makku. Kui patsient on püsti, on söögitoru tavaliselt 25–30 sentimeetri pikkune, selle laius aga keskmiselt 1,5–2 cm.
Söögitoru moodustavad lihaskihid suletakse sulgurlihase mõlemast otsast tihedalt, et vältida toidu või vedelike lekkimist maost söögitorusse või suhu. Kui patsient neelab, siis sulgurlihased ajutiselt lõdvestuvad, et võimaldada toidu läbimist.
Söögitoru läbib hingetoru (hingamistoru) ja südame vasaku külje lähedal. See tähendab, et söögitoru probleemid, näiteks millegi liiga kuuma söömine, võivad mõnikord tekkida valu lähedal südames või kurgus.
Nagu iga teine kehaosa, võib söögitoru kahjustada. Kõrvetised ja vähk on mõlemad söögitoru mõjutavad probleemid. Kõige tavalisem probleem on gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), kui söögitoru aluses asuv sulgurlihas ei sulgu korralikult, võimaldades maosisu tagasi söögitorusse lekkida ning aja jooksul seda ärritada või kahjustada. Pikaajalise GERD korral võib tõenäoliselt tekkida söögitoru haavand.