Hingamissüsteem, mis hõlmab õhukäike, kopsuveresooni, kopse ja hingamislihaseid, aitab kehal gaasivahetuses õhu ja vere ning vere ja keha miljardite rakkude vahel. Suurem osa hingamissüsteemi elunditest aitab õhku jaotada, kuid tegeliku gaasivahetuse eest vastutavad ainult pisikesed viinamarjasarnased alveoolid ja alveolaarsed kanalid.
Lisaks õhu jaotusele ja gaasivahetusele filtreerib, soojendab ja niisutab hingamissüsteem ka teie hingatavat õhku. Hingamissüsteemi organid mängivad rolli ka kõnes ja lõhnatajus.
Hingamissüsteem aitab kehal säilitada ka homöostaasi ehk tasakaalu keha sisekeskkonna paljude elementide vahel.
Hingamissüsteem on jagatud kaheks põhikomponendiks:
Ülemised hingamisteed: koosnedes ninast, neelu ja kõritest, asuvad ülemiste hingamisteede organid väljaspool rindkere õõnsust.
- Ninaõõnsus: nina sees lõksutab ninaõõnde vooderdav kleepuv limaskest tolmuosakesi ja pisikesed karvakesed, mida nimetatakse tsiliaks, aitavad neid nina ninna viia, et neid aevastada või välja puhuda.
- Siinused: Need õhuga täidetud ruumid nina ääres muudavad kolju kergemaks.
- Neelu: nii toit kui ka õhk läbivad neelu enne nende sihtkohta jõudmist. Neelul on roll ka kõnes.
- Kõri: kõri on inimese kõnes oluline.
Alumised hingamisteed: koosnevad hingetorust, kopsudest ja kõigist bronhipuu segmentidest (sealhulgas alveoolidest), alumiste hingamisteede organid asuvad rindkereõõnes.
- Hingetoru: Asudes kõri all, on hingetoru peamine hingamisteed kopsudesse.
- Kopsud: kopsud moodustavad koos keha ühe suurima organi. Nende ülesandeks on kapillaaridele hapniku pakkumine ja süsihappegaasi väljahingamine.
- Bronhid : bronhid hargnevad hingetorust igasse kopsu ja loovad keerukate läbikäikude, mis varustavad kopse õhuga.
- Diafragma: diafragma on peamine hingamislihas, mis tõmbab kokku ja lõdvestub, et õhku kopsudesse satuks.
