Rasedus ei muuda mitte ainult teie keha, vaid muudab ka kõndimisviisi. Teie raskuskese kohaneb, mis võib põhjustada raskusi tasakaalu säilitamisega.
Seda arvesse võttes pole ime, et 27 protsenti rasedatest kogeb raseduse ajal langust. Õnneks on teie kehal vigastuste eest kaitsmiseks mitmeid kaitsemeetmeid. See hõlmab amniootilise vedeliku ja emaka tugevate lihaste polsterdamist.
Kukkumine võib juhtuda ükskõik kellega. Kui juhtub siis, kui kahekesi jääte, on siin mõned olulised asjad, mida peaksite teadma.
Võimalikud tüsistused
Teie emakas ei kannata kergete kukkumiste korral püsivaid kahjustusi ega traume. Kuid kui kukkumine on väga raske või tabab teatud nurga all, on võimalik, et kogete mõnda komplikatsiooni.
Kukkumistega seotud võimalike komplikatsioonide näideteks on:
- platsenta plahvatus
- murtud luud lapseootel emal
- muutunud vaimne seisund
- loote kolju vigastus
Ligikaudu 10 protsenti raseduse ajal langenud naistest otsib arstiabi.
Millal arsti juurde pöörduda
Enamasti ei piisa väiksemast kukkumisest, et tekitada probleeme teile ja / või beebile. Kuid mõned sümptomid viitavad sellele, et peate võib-olla pöörduma arsti poole. Need sisaldavad:
- Teil oli kukkumine, mille tulemuseks oli otsene löök kõhtu.
- Teil lekib amnionivedelik ja / või tupeverejooks.
- Teil on tugev valu, eriti vaagnas, maos või emakas.
- Teil on kiiremad kokkutõmbed või hakkavad teil olema kontraktsioonid.
- Märkate, et teie laps ei liigu nii tihti.
Kui teil tekivad need või muud teid puudutavad sümptomid, helistage oma arstile või pöörduge erakorralise meditsiini poole.
Vigastuse testimine
Kukkumise korral kontrollib arst kõigepealt teid vigastuste suhtes, mis võivad vajada ravi. See võib hõlmata katkist või nihestunud luu või rindkere vigastusi, mis võivad mõjutada teie hingamist.
Pärast seda hindab arst teie last. Mõned testid, mida nad võivad kasutada, hõlmavad loote südametoonide mõõtmist Doppleri või ultraheli abil.
Arst küsib ka, kas olete märganud mingeid muutusi, mis võiksid teie lapsele muret tunda, näiteks kokkutõmbed, emakaverejooks või emaka hellus.
Teie arst võib kasutada loote pidevat elektroonilist jälgimist. See jälgib nii teie võimalikke kokkutõmbeid kui ka teie lapse pulssi. Selle teabe abil saab arst kindlaks teha, kas teil on mingeid tüsistusi nagu platsenta murdumine või aeglane pulss.
Samuti võib soovitada vereanalüüsi, eriti vereanalüüsi ja veregrupi osas. Seda seetõttu, et Rh-negatiivse veregrupiga naistel võib olla oht sisemise verejooksu tekkeks, mis võib mõjutada nende last. Mõnikord soovitavad arstid vigastamise tõenäosuse vähendamiseks anda Rho-GAM-võttena tuntud võtet.
Tulevaste kukkumiste ärahoidmine
Alati ei saa kukkumisi ära hoida, kuid on mõned sammud, mille abil saate edaspidiseid kukkumisi ära hoida. Tehke neid samme, et hoida end kahel jalal:
- Libisemise vältimiseks uurige hoolikalt vee või muude vedelike pinda.
- Kandke haarde või mittesuure pinnaga kingi.
- Vältige kõrgeid kontsasid või “kiilu” kingi, mille kandmisel on kerge sisse pääseda.
- Kasutage trepist alla minnes selliseid ohutusmeetmeid nagu käe rööbaste hoidmine.
- Vältige raskete koormate vedamist, mis ei lase teil jalgu näha.
- Kõndige igal võimalusel tasasel pinnal ja vältige rohumaadel kõndimist.
Kukkumise kartuses ei peaks te vältima füüsilist tegevust. Selle asemel proovige tegevusi tasasel pinnal, nagu jooksulint või rada.
The Takeaway
Kogu raseduse vältel jälgib arst nii teie beebi kui ka platsenta paigutuse jälgimist. Regulaarse sünnieelse hoolduse saamine ja kõigi raseduse ajal esineda võivate seisundite haldamine võib aidata teil tervet last sünnitada.
Kui olete pärast kukkumist oma tervise pärast mures, helistage oma arstile või pöörduge kohe erakorralise meditsiini poole.
Jagage Pinterestis
