Seljaaju algab lobus aju ja ulatub vaagen. Paljud perifeerse närvisüsteemi ehk PNS-i närvid hargnevad seljaajust ja liiguvad keha erinevatesse osadesse.
Meeltest pärinev teave liigub PNS-i närvide kaudu seljaaju ja seejärel ajju töötlemiseks ning ajust saadud käsud kulgevad seljaajust alla ja sealt edasi PNS-i vastavasse ossa, kus närvid transpordivad juhised sobiv kehaosa, kus on vaja tegutseda.
Selle protsessi hõlbustamiseks on seljaaju jagatud kahte tüüpi radadeks, mida nimetatakse traktideks. Tõusvad traktid kannavad sensoorset sisendit kehast ajju ja laskuvad traktid kannavad käsklusi ajust konkreetsetesse kudedesse ja organitesse.
Seljaaju on refleksfunktsiooni jaoks samuti oluline. Refleksid on keha viis toime tulla stiimulitega, mis nõuavad viivitamatut reageerimist. Näiteks millegi kuuma või terava küljest eemale tõmbamine on refleks. See juhtub kohe, kuna vigastuste vältimiseks tulevad juhised selgroost (mitte ajust).
Seljaajus, nagu ka ajus, on kaks peamist kaitsekihti. Esiteks on selgroolülid ja nende all on kolm kõva membraani kihti, mida nimetatakse ajukelmeks.
Ajukelme ümbritsevad nii pea- ja seljaaju ning täidetud vedelikuga nimetatakse tserebrospinaalvedelik. Vedelikul on mitu funktsiooni ja üks neist on löögi neeldumine.
Seljaaju võib füüsiliselt kahjustada, mis võib aju ja keha vahelist suhtlust takistada või isegi peatada. Seljaaju katkestamisel katkestatakse kahjustuse all olev kehaosa aju käskudest, mis põhjustab halvatust.
Seljaaju võivad vaevata ka haigused või häired. Nende hulgas on sünnidefekt spina bifida, mis on kesknärvisüsteemi, sealhulgas selgroo puudulik areng. See võib mõjutada jalgade liikumist, mittetäielikku sensatsiooni või põie kontrolli kaotamist.
Seljaaju võivad kahjustada ka kasvajad. Kas vähkkasvajad või healoomulised, võivad need avaldada juhtmele survet ja kahjustada sensoorseid või motoorseid funktsioone.